2 Variant/ Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus.

·      Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine.

·      Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel

·      Põhilised kuluarvestusmeetodid on:

o  Protsessipõhine

o  Tootepõhine

o  Tegevuspõhine

·      Protsessipõhine kuluarvestus  on sobiv kui:

o  ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms),

o  tootmisprotsess on pidev, kus ühtki toodet ei ole võimalik eristada iseseisva projektina,

o  ühiku omahind saadakse mingi perioodi kõigi kulude jagamisel tooteühikule

·      Tootepõhine arvestus on sobiv kui:

o  ühes perioodis toodetakse palju eriliiki tooteid (partiisid), mida on võimalik eristada,

o  saab arvutada iga toote ühiku omahinna otse- ja kaudsete kulude kaudu,

o  seega on võimalik määratleda iga toote (partii) kasum.

·      Traditsiooniline kuluarvestussüsteem eeldab, et kõiki ressursse kasutatakse kõigile toodetele proportsionaalselt nende mahule, mis ei tarvitse alati olla õige.

·      Tegevuspõhine kuluarvestus  on:

o  alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile,

o  selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid,

o  üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine).

·      On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine – tellimuste arv)

·      Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks

·      Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele:

o  traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest;

o  tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte

·      Tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi kasutamisel on kulujuhid paremini seotud üldkulude põhjustajatega.

·      Kulujuhtide leidmine on keeruline, sest  puuduvad kindlad reeglid ja lähtuda tuleks ettevõtte äriprotsessist ning selle loogikast 

2 Variant/ Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus

·      Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.

·      Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist.

·      Kulud (E.Linnaksi järgi)

·      1) Tootmiskulud

o  Tootmise otsekulud

o  Tootmise üldkulud

·      2) Perioodikulud

o  Halduskulud

o  Turustuskulud

o  Intressid

o  Areng- ja uurimine

·      Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest

·      Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma

·      Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega  ning hõlmavad:

o  Otseseid materjalikulusid

o  Otseseid tööjõukulusid

o  Tootmise üldkulusid

§  Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad)

§  Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa (liim, lakk, naelad, poldid, mutrid, seibid, kruvid)

§  Tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud (üür ja amortisatsioon; kindlustus; remont ja hooldus; kütte, elektri, vee ja telefonikulud)

§  Masinate ja seadmetega seotud kulud (rentimise (liisingu) ja amortisatsiooni-kulud; kindlustuskulud; remondi- ja hooldekulud

§  Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi-töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav  töötasu).

·      Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks.  Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist.

o  Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm)

o  Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam)

o  Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele)

o  Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte)

o  Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted)

o  Finantseerimiskulud (intressid)

2 Variant/ Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs

·      Turu - uuringu protsess

o  Koosneb ETAPPIDEST:

§  probleemi defineerimine,

§  situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine,

§  uurimismeetodite määratlemine,

§  andmete kogumine ja analüüs,

§  tulemuste interpreteerimine ja esitlemine.

o  PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused:

§  millised olulised tegurid mõjutavad probleemi,

§  missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi mõistmiseks,

§  missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem.

·      Turu - uuringu määratlemine

o  Tutvumisuuring: probleemi olemus, hüpoteesid, määrata uurimissuunad,

o  Kirjeldav uuring: turu, -meetmestiku, --potentsiaali või tarbijate käitumise selgitamiseks, prognooside tegemiseks,

o  Põhjuslik uuring: et selgitada põhjus-tagajärje suhteid, ühe muutuja mõju teistele muutujatele

·      Turundusinfo võib olla primaarne (esmane) ja sekundaarne (teisene).

·      ESMANE INFO:

o  uus originaalinfo,

o  küsitlus, vaatlus või eksperiment,

o  kvalitatiivne või kvantitatiivne küsitlus,

o  isiklik küsitlus standardiseeritud või standardiseerimata,

o  internetiküsitlus,

o  vaatlus lühikese ajavahemiku jooksul, sündmused korduvad,

o  vaatlusel uuritakse inimeste toiminguid, käitumist ja reaktsioone,

o  väli- ja laborivaatlused,

o  eksperimendis kasutatakse testi-, ja kontrollgruppi.

·      Info kogumine ja analüüs

o  Esmaste andmete kogumine on kallis ja aeganõudev.

o  Reegel: enne kui hakata koguma andmeid, tuleb ära kasutada nn teiseste kui tunduvalt odavamate infoallikate võimalused.

o  Pärast andmete kogumist järgneb nende töötlemine ja analüüsimine, mille eesmärgiks on muutujate vaheliste seoste ja suundumuste väljaselgitamine.

o  Nt TOOTEPORTFELLI ANALÜÜSI järel saab asuda kasvustrateegia kujundamisele (sellest pikemalt hiljem).

2 Variant/ Hind, hinnakujunduse meetodid ja –strateegia.

·      Hinnakujunduse meetodid

o  KULUKESKNE,  mis lähtub kogukuludest või ainult otsestest (muutuv-) kuludest tooteühikule, millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE  ANALÜÜSI,  lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast.

o  KONKURENTSIKESKNE,  mis lähtub konkurentide hindadest.

o  NÕUDLUSEL  EHK  KAUBA  VÄÄRTUSEL  PÕHINEV,  mis lähtub tarbija väärtustajust.

·      Hinnastrateegia

o  BAASHINNA  määramisele järgneb  hinnastrateegia, so ettevõtte pikaajalise tegevussuuna kujundamine hinnakujunduses. 

o  Selle valikul lähtutakse hinna rollist   TURUNDUSPROGRAMMIS  (aktiivne või passiivne)  ning hinna tasemest (kõrge või madal)

o  Aktiivne hinnastrateegia: turu koorimise, turu hõlvamise, diferentseeritud strateegia

o  Passiivne hinnastrateegia puhul orientiiriks konkurentide hinnad: taktikalised korrektuurid, hinnaalandamised, soodustused ja -tõstmised, tarbijate psühholoogiline mõjutamine.

2 Variant/ Toode ja toodangupoliitika

·      Toodangupoliitikas 2 põhikontseptsiooni:

o  toote elutsükli kontseptsioon

o  uue toote väljatöötamine

·      TOOTE ELUTSÜKKEL kajastab käibe ja kasumi muutumist toote eluaja jooksul

·      TOOTE  ELUTSÜKKEL  jagatakse tavaliselt 5 faasiks:

o  KUJUNDUS,

o  JUURUTAMINE,

o  KASV,

o  KÜPSUS  JA

o  LANGUS.

·      Toote elutsükkel võib olla erinev mittekestvus- ja kestvuskaupadel

·      Mida teha toote langusfaasis?

·      UUS  TOODE  peab olema tarbijale tähtis, ainulaadne, mittejäljendatav ja turustatav.

·      Uus toode võib olla esmatoode (uus kõigile) uus ostjale, uus tootjale

·      UUE TOOTE EVITAMINE koosneb 9 etapist:

o  UURIMISSUUNDADE  VALIK,

o  IDEE  OTSING,

o  IDEE  VALIK,

o  TOOTE  KONTSEPTSIOONI  LOOMINE  JA  TESTIMINE,

o  TURUNDUSSTRATEEGIA  KUJUNDAMINE, 

o  ÄRIANALÜÜS,

o  PROTOTÜÜPIDE  LOOMINE,

o  PROOVITURUNDUS

o  TOOTE  VIIMINE  TURULE

·      Samaliigilistest kaupadest eristab toodet  MARK.

·      MARK  ON  ÜHE  TOOTJA  VÕI  TOOTJATE  RÜHMA  TOODE,  MIS  ON  ÜHESELT  ERISTATAV  MARGINIME  (KEELELINE  TUNNUS)  JA  MARGIMÄRGIGA  (GRAAFILINE  TUNNUS).

·      SEADUSEGA  KAITSTUD  MARGITUNNUST  NIMETATAKSE  KAUBAMÄRGIKS. 

·      KAUBAMÄRGI  tähtsus on seotud tema  ERISTUSVÕIME,  REKLAAMI  JA  KAITSEGA

·      Tootja- ja müüjamark

2 Variant/ Äriidee otsimise protsess

·      Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed)

·      Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada

·      Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid.

·      Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas?

·      MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine)

·      KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus)

·      KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis)

·      Hea äriidee omadused:

o  uuenduslik iseloom,

o  orienteeritus tarbijale,

o  turu valmisolek äriidee realiseerimiseks,

o  vajalike teadmistega inimeste olemasolu,

o  realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus)

§  Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele:

o  Kes on Teie klient ja tarbija?

o  Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus?

o  Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele?

o  Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi?

o  Miks peaks klient ostma just Teilt?

2 Variant/Äriidee defineerimine ja analüüs

·      Defineerida selgelt äriidee: toode/teenus arvestades ka Teie soovi, millega tahaksite tegeleda:

o  Miks see on hea idee?

o  Millisele oletusele see arvamus tugineb?

o  Kas võite tõestada, et see oletus on õige?

o  Loetlege 5 põhjust, miks see idee võiks sobida ja 5 põhjust, miks ei peaks sobima?

o  Kuhu/kuidas ta sobib tulevikus?

·      Vajadusel idee otsimise protsessi korrata

·      Seejärel katsetada, kuidas Teie äriideed turul rakendada, e. viia läbi turu-uuring

·      Näide: äriidee analüüs. Telekanali äriidee: Eestikeelsele elanikkonnale meelelahutusvõimaluste pakkumine televisiooniprogrammide loomise ja edastamise kaudu Eestis

·      Kellele? Eestikeelne elanikkond 3 grupis: 1)15-49;  2) 50 a. ja vanemad, 3) - 15.a

·      Mida? Rahulolu ja lõõgastus meelelahutuse kaudu

·      Kuidas? Teleprogrammi kavandamine, saadete hankimine, tootmine, marketing, reklaamimüük. Konkurentidest eristumine toimub programmi baasstruktuuri kavandamise tasemel, tuumkompetentsuseks on meelelahutusootuste rahuldamine – so missioon