Tuesday, January 3, 2012

2 Variant/ Kuluarvestuse meetodid, nende iseloomustus.

·      Kuluarvestusmeetodid ja -süsteemid on ettevõtte majandusarvestuses üks olulisemaid töölõike, sellest sõltub ressursside võimalikult optimaalne ja efektiivne kasutamine, mille tulemuseks on omanike kasumi maksimeerimine.
·      Kuluarvestus on hea abivahend ettevõttele juhtimisotsuste langetamisel
·      Põhilised kuluarvestusmeetodid on:
o  Protsessipõhine
o  Tootepõhine
o  Tegevuspõhine

·      Protsessipõhine kuluarvestus  on sobiv kui:
o  ettevõttes toodetakse ainult ühte toodet (nt elekter, vesi, jahu vms),
o  tootmisprotsess on pidev, kus ühtki toodet ei ole võimalik eristada iseseisva projektina,
o  ühiku omahind saadakse mingi perioodi kõigi kulude jagamisel tooteühikule
·      Tootepõhine arvestus on sobiv kui:
o  ühes perioodis toodetakse palju eriliiki tooteid (partiisid), mida on võimalik eristada,
o  saab arvutada iga toote ühiku omahinna otse- ja kaudsete kulude kaudu,
o  seega on võimalik määratleda iga toote (partii) kasum.
·      Traditsiooniline kuluarvestussüsteem eeldab, et kõiki ressursse kasutatakse kõigile toodetele proportsionaalselt nende mahule, mis ei tarvitse alati olla õige.
·      Tegevuspõhine kuluarvestus  on:
o  alternatiiv traditsioonilisele üldkulude jaotamise süsteemile,
o  selle abil identifitseeritakse tegevused, mis toovad endaga kaasa kulusid,
o  üldkulud jagatakse toodete vahel, lähtudes nende osast selles tegevuses (nt masinate seadistamine, tootmise planeerimine, infokogumine).
·      On vajalik kindlaks teha tegevused, mille abil määratleda tegevuse kulude suurust (e kulujuhid, nt tellimine – tellimuste arv)
·      Seega jaotatakse üldkulud tegevuse baasil, mis on vajalik toote tootmiseks
·      Traditsiooniliste ja tegevuspõhise kuluarvestuse erinevus seisneb üldkulude jaotuses toodetele:
o  traditsiooniline jaotus lähtub tavaliselt töötundidest või masintundidest;
o  tegevuspõhine kuluarvestus kasutab mitmeid kulujuhte
·      Tegevuspõhise kuluarvestuse meetodi kasutamisel on kulujuhid paremini seotud üldkulude põhjustajatega.
·      Kulujuhtide leidmine on keeruline, sest  puuduvad kindlad reeglid ja lähtuda tuleks ettevõtte äriprotsessist ning selle loogikast 

2 Variant/ Kulude jaotuse alused ja kululiikide iseloomustus

·      Eesti Vabariigi Raamatupidamisseadus defineerib kulu kui tulu tekkimiseks vajalikke väljaminekuid aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine.
·      Kulu kõige laiemas käsitluses tähendab majandusressursi loovutamist.
·      Kulud (E.Linnaksi järgi)
·      1) Tootmiskulud
o  Tootmise otsekulud
o  Tootmise üldkulud
·      2) Perioodikulud
o  Halduskulud
o  Turustuskulud
o  Intressid
o  Areng- ja uurimine
·      Kulude liigitus sõltub andmete vajalikkusest
·      Üks ja sama kulu võib üheaegselt kuuluda mitmesse rühma
·      Tootmiskulud on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega  ning hõlmavad:
o  Otseseid materjalikulusid
o  Otseseid tööjõukulusid
o  Tootmise üldkulusid
§  Mittepõhimaterjalid (määrded, õlid, seadmete hooldus, varuosad)
§  Materjalid, mis on valmistoodangu koostisosa (liim, lakk, naelad, poldid, mutrid, seibid, kruvid)
§  Tootmistsehhi ülalpidamisega seotud kulud (üür ja amortisatsioon; kindlustus; remont ja hooldus; kütte, elektri, vee ja telefonikulud)
§  Masinate ja seadmetega seotud kulud (rentimise (liisingu) ja amortisatsiooni-kulud; kindlustuskulud; remondi- ja hooldekulud
§  Mittepõhitööliste palgakulu ja muu kaudne töötasu (tsehhijuhatajad, meistrid, abi-töölised ja teenindav personal, nt transport-töölised,remonditöölised, torulukksepad, valvurid, tsehhi raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav  töötasu).
·      Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks.  Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist.
o  Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm)
o  Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam)
o  Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele)
o  Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte)
o  Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted)
o  Finantseerimiskulud (intressid)

2 Variant/ Turu-uuringu protsess ja liigid, info kogumine ja analüüs

·      Turu - uuringu protsess
o  Koosneb ETAPPIDEST:
§  probleemi defineerimine,
§  situatsiooni analüüs ja infoallikate selgitamine,
§  uurimismeetodite määratlemine,
§  andmete kogumine ja analüüs,
§  tulemuste interpreteerimine ja esitlemine.
o  PROBLEEMI JA UURINGU EESMÄRKIDE seadmine on suur ülesanne. Siin aitavad küsimused:
§  millised olulised tegurid mõjutavad probleemi,
§  missuguseid infoallikaid saab kasutada probleemi mõistmiseks,
§  missuguse turundustegevuse jaoks on teave kõige olulisem.
·      Turu - uuringu määratlemine
o  Tutvumisuuring: probleemi olemus, hüpoteesid, määrata uurimissuunad,
o  Kirjeldav uuring: turu, -meetmestiku, --potentsiaali või tarbijate käitumise selgitamiseks, prognooside tegemiseks,
o  Põhjuslik uuring: et selgitada põhjus-tagajärje suhteid, ühe muutuja mõju teistele muutujatele
·      Turundusinfo võib olla primaarne (esmane) ja sekundaarne (teisene).
·      ESMANE INFO:
o  uus originaalinfo,
o  küsitlus, vaatlus või eksperiment,
o  kvalitatiivne või kvantitatiivne küsitlus,
o  isiklik küsitlus standardiseeritud või standardiseerimata,
o  internetiküsitlus,
o  vaatlus lühikese ajavahemiku jooksul, sündmused korduvad,
o  vaatlusel uuritakse inimeste toiminguid, käitumist ja reaktsioone,
o  väli- ja laborivaatlused,
o  eksperimendis kasutatakse testi-, ja kontrollgruppi.
·      Info kogumine ja analüüs
o  Esmaste andmete kogumine on kallis ja aeganõudev.
o  Reegel: enne kui hakata koguma andmeid, tuleb ära kasutada nn teiseste kui tunduvalt odavamate infoallikate võimalused.
o  Pärast andmete kogumist järgneb nende töötlemine ja analüüsimine, mille eesmärgiks on muutujate vaheliste seoste ja suundumuste väljaselgitamine.
o  Nt TOOTEPORTFELLI ANALÜÜSI järel saab asuda kasvustrateegia kujundamisele (sellest pikemalt hiljem).

2 Variant/ Hind, hinnakujunduse meetodid ja –strateegia.

·      Hinnakujunduse meetodid
o  KULUKESKNE,  mis lähtub kogukuludest või ainult otsestest (muutuv-) kuludest tooteühikule, millele lisatakse arvestuslik juurdehindlus (kindel %). Kasutada võib KASUMILÄVE  ANALÜÜSI,  lähtudes etteantud müügimahust ja soovitud kasumisummast.
o  KONKURENTSIKESKNE,  mis lähtub konkurentide hindadest.
o  NÕUDLUSEL  EHK  KAUBA  VÄÄRTUSEL  PÕHINEV,  mis lähtub tarbija väärtustajust.
·      Hinnastrateegia
o  BAASHINNA  määramisele järgneb  hinnastrateegia, so ettevõtte pikaajalise tegevussuuna kujundamine hinnakujunduses. 
o  Selle valikul lähtutakse hinna rollist   TURUNDUSPROGRAMMIS  (aktiivne või passiivne)  ning hinna tasemest (kõrge või madal)
o  Aktiivne hinnastrateegia: turu koorimise, turu hõlvamise, diferentseeritud strateegia
o  Passiivne hinnastrateegia puhul orientiiriks konkurentide hinnad: taktikalised korrektuurid, hinnaalandamised, soodustused ja -tõstmised, tarbijate psühholoogiline mõjutamine.

2 Variant/ Toode ja toodangupoliitika

·      Toodangupoliitikas 2 põhikontseptsiooni:
o  toote elutsükli kontseptsioon
o  uue toote väljatöötamine
·      TOOTE ELUTSÜKKEL kajastab käibe ja kasumi muutumist toote eluaja jooksul
·      TOOTE  ELUTSÜKKEL  jagatakse tavaliselt 5 faasiks:
o  KUJUNDUS,
o  JUURUTAMINE,
o  KASV,
o  KÜPSUS  JA
o  LANGUS.
·      Toote elutsükkel võib olla erinev mittekestvus- ja kestvuskaupadel
·      Mida teha toote langusfaasis?
·      UUS  TOODE  peab olema tarbijale tähtis, ainulaadne, mittejäljendatav ja turustatav.
·      Uus toode võib olla esmatoode (uus kõigile) uus ostjale, uus tootjale
·      UUE TOOTE EVITAMINE koosneb 9 etapist:
o  UURIMISSUUNDADE  VALIK,
o  IDEE  OTSING,
o  IDEE  VALIK,
o  TOOTE  KONTSEPTSIOONI  LOOMINE  JA  TESTIMINE,
o  TURUNDUSSTRATEEGIA  KUJUNDAMINE, 
o  ÄRIANALÜÜS,
o  PROTOTÜÜPIDE  LOOMINE,
o  PROOVITURUNDUS
o  TOOTE  VIIMINE  TURULE
·      Samaliigilistest kaupadest eristab toodet  MARK.
·      MARK  ON  ÜHE  TOOTJA  VÕI  TOOTJATE  RÜHMA  TOODE,  MIS  ON  ÜHESELT  ERISTATAV  MARGINIME  (KEELELINE  TUNNUS)  JA  MARGIMÄRGIGA  (GRAAFILINE  TUNNUS).
·      SEADUSEGA  KAITSTUD  MARGITUNNUST  NIMETATAKSE  KAUBAMÄRGIKS
·      KAUBAMÄRGI  tähtsus on seotud tema  ERISTUSVÕIME,  REKLAAMI  JA  KAITSEGA
·      Tootja- ja müüjamark

2 Variant/ Äriidee otsimise protsess

·      Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed)
·      Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada
·      Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid.
·      Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas?
·      MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine)
·      KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus)
·      KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis)
·      Hea äriidee omadused:
o  uuenduslik iseloom,
o  orienteeritus tarbijale,
o  turu valmisolek äriidee realiseerimiseks,
o  vajalike teadmistega inimeste olemasolu,
o  realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus)
§  Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele:
o  Kes on Teie klient ja tarbija?
o  Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus?
o  Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele?
o  Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi?
o  Miks peaks klient ostma just Teilt?

2 Variant/Äriidee defineerimine ja analüüs

·      Defineerida selgelt äriidee: toode/teenus arvestades ka Teie soovi, millega tahaksite tegeleda:
o  Miks see on hea idee?
o  Millisele oletusele see arvamus tugineb?
o  Kas võite tõestada, et see oletus on õige?
o  Loetlege 5 põhjust, miks see idee võiks sobida ja 5 põhjust, miks ei peaks sobima?
o  Kuhu/kuidas ta sobib tulevikus?
·      Vajadusel idee otsimise protsessi korrata
·      Seejärel katsetada, kuidas Teie äriideed turul rakendada, e. viia läbi turu-uuring
·      Näide: äriidee analüüs. Telekanali äriidee: Eestikeelsele elanikkonnale meelelahutusvõimaluste pakkumine televisiooniprogrammide loomise ja edastamise kaudu Eestis
·      Kellele? Eestikeelne elanikkond 3 grupis: 1)15-49;  2) 50 a. ja vanemad, 3) - 15.a
·      Mida? Rahulolu ja lõõgastus meelelahutuse kaudu
·      Kuidas? Teleprogrammi kavandamine, saadete hankimine, tootmine, marketing, reklaamimüük. Konkurentidest eristumine toimub programmi baasstruktuuri kavandamise tasemel, tuumkompetentsuseks on meelelahutusootuste rahuldamine – so missioon

2 VAriant/ Ärivõimalused, nende äratundmine ja hindamine.

·      Äriidee selgitamise protsessis on tähtis hoida vajadus ja võimalus eraldi. Vajaduste olemasolu ei tähenda, et on olemas ärivõimalus. Rahuldamata vajaduste määramine on oluline, kuid ei ole piisav tingimus edu saavutamisel. Kolm tegurit: vajadus, kompetents ja erakordne (haruldane) väärtus määravad selle, kas võimaluste aken on avatud või on suuteline avanema. Tugeva äriidee innovatiivsust võib käsitleda etteaimamatu lahendusena. See on sageli leitud loovalt (mitte harjumuspäraselt) turgu ette  aimates. See nõuab põhjalikke teadmisi ja erioskusi. Four-Leaf-Clover Model – 4 peamist teed, mis juhib ühtsele arusaamisele probleemidest ja võimalustest.
·      Four-Leaf-Clover Model
o  Võimaluste olemasolu s.t nähtused ja muutused, mis avavad tee uutele ettevõtetele võimaluste arendamise kaudu
o  Kokkusobimatus –varjatud nõrkus – mis vajab avastamist ja asendamist (parandamist)
o  Innovatsioon mis loob vajadusi ja põhjustab võimaluste esilekerkimist
o  Puuduvad lülid: ilmsed puudused, takistused mis vajavad kõrvaldamist
·      Ärivõimalus -> turuvõimalused
·      Ärivõimaluste analüüs
o  Majandusharu ja turg
o  Majandusanalüüs
o  Konkurentsieelised
o  Probleemid
o  Meeskond
o  Võimalikud vead

2 variant/Turunduse definitsioon, turud ja turunduse subjektid.

·      “Turundus on juhtimisfunktsioon – protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbija vajadused” (J.R. Evans, B. Rerman)
·      “Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu” (P. Kotler)
·      “Turunduse eesmärk on muuta müük iseeneslikuks. Sihiks on tunda ja mõista tarbijaid nii hästi, et loodud kaup sobiks neile ja müüks ennast ise”(P. Drucker)
·      Turunduse üldmõisteteks on vajadus, soov, nõudlus; tooted/teenused; turud; turundus, turundajad.
·      TURG on toote olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate ning tehingute kogum.
·      Tänapäeva majandus koosneb paljudest turgudest:
o  ressursid;
o  tooted vahendajatele;
o  tooted lõpptarbijatele;
o  tarbija müüb tööd;
o  palga eest ostab kaupu jne
·      Kes tahab müüa:
o  peab otsima ostjaid,
o  välja selgitama nende vajadused,
o  korraldama vastavate kaupade tootmise,
o  müügitoetuse, turustamise.
·      MARKETING on turu juhtimine eesmärgiga sooritada vahetus inimeste vajaduste ja soovide rahuldamiseks.
·      Turunduse subjektid:
o  tootjad,
o  lõpptarbijad,
o  jaekaubandus-,
o  hulgikaubandusettevõtted,
o  turunduse spetsialistid (spetsialiseerunud organisatsioonid, isikud).
·      Eristatakse järgmisi turge:
o  tootmisvahendite,
o  tarbekaupade,
o  teenuste,
o  infoturgu.
·      Või isiku-,
o  asukohtade,
o  ideede-,
o  organisatsiooniturundus.

2 Variant/Turu segmentimine ja sihtturu valik.

·      TURU  SEGMENTIMINE  on heterogeense turu jaotamine homogeenseteks osaturgudeks – segmentideks, so. Sarnaste vajadustega tarbijarühmadeks,  kes reageerivad ühesuguselt teatud turundustegevusele.
·      TARBETURU  SEGMENTIMISEL võib aluseks võtta järgmised kriteeriumid:
o  DEMOGRAAFILISED  (vanus, sugu, keel)
o  SOTSIAALMAJANDUSLIKUD (haridus, amet, tulu)
o  GEOGRAAFILISED  (rahvus, riik, religioon, asum)
o  PSÜHHOLOOGILISED  (isikuomadused, klassikuuluvus, elulaad)
o  KÄITUMUSLIKUD,  NIMETATAKSE  KA  TOOTELISED  (harjumused, reageeringud, tootealased teadmised)
o  MUUD (puuetega inimesed, autoomanikud, loomapidajad, hobide harrastajad, jne)
·      SIHTTURU valikul tuleb:
o  hinnata segmentide potentsiaalset kasulikkust (segmendi suurus, kasvu-, ja kasumipotentsiaal, konkurendid)
o  segmendi vastavust ettevõtte eesmärkidele ja ressurssidele,
o  igale segmendile teha oma turundusstrateegia (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus)
·      TURUNIŠŠ: tootjate poolt rahuldamata
·      TURUAKEN: spetsiaalse toodanguga rahuldamata turusegment

2 Variant/ Turundusmeetmestik ja selle elementide kirjeldus

·      Product, Price, Place, Promotion (4P)
Toode
Eritunnused, lisandid, paigaldamine, teenindus, garantii, pakend
Hind
Eesmärgid, paindlikkus, toote elutsükkel, geograafilised tingimused, hinnaalandused
Turustus
Eesmärgid, turustustüüp, vahendajad, turu tüüp ja asukoht, vedu, teenindus, turustuse juhtimine
Toetus
Müügipersonal, -motivatsioon, -treening, -valik, -arv, reklaam, müügisoodustus, suhtluskorraldus

·      TOOTE  all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Need on materiaalsed objektid, teenused, asukohad, organisatsioonid, ideed, informatsioon jm
o  Toodet vaadeldakse 3-tasandilisena:
§  TOOTE  TUUM  ehk põhiline hüve, mida tarbija omandab oma probleemi lahendamiseks. Ülesanne selgitada tarbija vajadused.
§  KONKREETNE  TOODE  ehk toote reaalne teostus (kvaliteet, väliskujundus, margitunnus, pakend)
§  LAIENDATUD  TOODE,  mis pakub tarbijale täiendavaid teenuseid ja kasusid  (kohale toimetamine, paigaldamine, järelhooldus, garantii, krediit).
o  Tooteid liigitatakse lähtuvalt lõppkasutusajast (tarbe-, tööstuskaup), kasutusaja pikkusest (lühitarbe-, kestuskaup, teenused), ostuharjumusest (esmatarbe-, valik-,  eri-, võõrkaup). Esmatarbe-kaup võib olla regulaar-, impulss-, hädaabikaup.
·      HIND  on toote  VÄÄRTUS  RAHAS, mida toote või teenuse eest nõutakse või millega tarbija on seda nõus ostma
o  HIINNAPOLIITIKAT  kasutatakse koos TURUNDUSMEETMESTIKU  teiste osadega, kusjuures tal on 2 olulist eelist: 
o  Hinda saab kiiremini ja kergemini muuta
o  Hinnaalased otsused avaldavad äritegevusele kohest mõju
o  Hinna eesmärgid võivad põhineda turul (säilitada turuosa), kasumist lähtuvad, seotud hea maine säilimisega, kvaliteediliidriks pürgimisega jne
·      TURUSTUS on tegevus, millega luuakse toote edasitoimetamise süsteem tootjalt tarbijale. Siia kuuluvad:
§  Turustuskanalite valik ja koordineerimine
§  Toodete transport
§  Toodete ladustamine
§  Kaubavarude juhtimine
o  Turustuskanali ülesanne on vähendada kulusid kontaktide loomisel, sorteerimisel, tehingute sõlmimisel
o  Turustuskanali valikul arvestada: toote müügimaht, firma kulud, arvelduste kiirus, klientide pretensioonid, kaubanduspind toote all, klientide suhtumine vahendajasse jm
o  Turustuskanali astmed, vertikaalsed ja horisontaalsed kanalid
·      MÜÜGITOETUS  on kommunikatsiooni süsteem tarbijate ja laiema avalikkusega
·      MÜÜGITOETUSE PÕHIEESMÄRGID:
o  Tarbijate informeerimine uutest toodetest, nende otstarbest ja müügikohtadest
o  Tarbijate veenmine ja mõjutamine
o  Kaupade olemasolu ja kättesaadavuse meenutamine
·      Eesmärkide piiritlemisele järgneb SIHTAUDITOORIUMI VALIK, kellele sõnumeid suunata: olemasolevad ja potentsiaalsed kliendid.
·      Müügitoetuse liigid:
o  reklaam
o  isiklik müük
o  Müügi soodustamine
o  Avaliku arvamuse kujundamine
·      Toetuse strateegiad: tõmbe ja tõukestrateegiad